Vajadusuuring 2009

Uuring: eesti keel vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes

Edydt Johanson, Integratsiooni Sihtasutuse elukestva õppe üksuse koordinaator

Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viis Turu-uuringute AS aprillis-mais 2009 läbi vajadusuuringu “Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes”. Samalaadne uuring toimus ka 2004. aastal uuringufirma Faktum vahendusel.

Seekordses küsitluses osales 19 vene õppekeelega õpperühmadega kooli üle Eesti. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.

Vaatluse all oli, millised keeleõppealased arengud on kutseõppeasutustes toimunud, kas ja kuidas on muutunud keeleoskus, hoiakud, motivatsioon ja võimalused ning seda nii koolijuhtide, õpetajate kui ka kutseõppurite vaatenurgast. Küsimuseks oli ka, kas ja kuidas on erinevad nö eurorahade programmid ja projektid mõjutanud kutseharidust, keeleõpet, õppematerjalide ja täiendavate õppevahendite soetamist ning kas on jõutud soovitud eesmärkideni. Ühtlasi selgitati uuringuga välja, millist tuge koolid veel vajavad, et kutseõppurid pärast kooli lõpetamist saaksid oma erialal eesti keeles kenasti hakkama. Samuti oli vaatluse all, kas ja mis mahus on koolid valmis minema üle eestikeelsele õppele ning kas koolid on valmis vastu võtma erineva keele- ja kultuuritaustaga õppureid.

Kogu uuringu käigus on kõiki võimalikke aspekte võrreldud viie aasta taguste tulemustega nägemaks, millistes valdkondades ja mis suunas on muutused toimunud.

Kindlasti leidub uuringus olulisi tähelepanekuid erinevatele huvigruppidele. Põhjalikult saab nii hiljutise kui varasema uuringu tulemustega tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Siinkohal on toodud aga välja mõned kokkuvõtlikud näited, mis illustreerivad ka uuringu mitmekülgsust.

• Vajadust osade erialade õppimiseks eesti keeles tunnetab 65% õpilastest. Kõige enam pooldavad seda eesti keele õpetajad ja koolide juhtkonnad – ca 80%.
• 50% õpilaste arvates on nende keeleoskus kutsekoolis paranenud, 9% arvates langenud.
• Õpetajate arvates on õpilaste eesti keele oskus on pigem kehvapoolne. Eriti madal hinnang anti kirjalikule keeleoskusele.
• Õpilased ise on oma keeleoskusest veidi paremal arvamusel – ligi pooled peavad seda küllalt heaks. Kõige madalamalt hinnatakse keelelist toimetulekut erialal.
• Suur osa õpilastest kavatseb peale kutsekooli lõpetamist Eestist lahkuda, siia kavatseb praeguse seisuga jääda vaid 26% õpilastest.
• Eestikeelse erialakirjanduse olemasolu koolis peab piisavaks vaid 1/3 eriala-ainete õpetajatest.
• Üle ¾ õpetajaist, kelle emakeel ei ole eesti keel, on osalenud eesti keele õppes viimase viie aasta jooksul.
• Täiendavates keeleoskuse parandamise programmides osalemise vastu oli huvi suur.
• Koolide informeeritus osalemisvõimalustest programmides on madalavõitu, enamasti hangitakse infot omal käel. Esimeseks info otsimise allikaks märkis 55% koolidest Integratsiooni Sihtasutuse.
• Põhilisteks takistusteks programmides osalemises oli õpetajate koormatus ning nõrga keeleoskuse tõttu julguse puudumine asjaga tegelemiseks.
• 55% koolidest on valmis vastu võtma muid võõrkeelseid õpilasi, kuigi erinevat abi (rahalist, tõlkeabi, vajaduste täpsustamist jms.) oleks vaja.
• Kõikide sihtrühmade arvates on paranenud koolide varustatus eesti keele õppematerjalidega, sõnastikega, eesti- ja venekeelse erialakirjandusega.
• Paranenud on keskmine eesti keele oskus juhtide ja erialaainete õpetajate seas.
• Rohkem koole tunnetavad Haridusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste toetust.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade eesti keele õppe olukorrast venekeelsete õpperühmadega kutseõppeasutustes. Saadud tulemuste baasil saab nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka Haridus- ja Teadusministeerium praegusi ja edaspidiseid kutseharidust puudutavaid programme veelgi tõhusamalt planeerida ja läbi viia.

Vajadusuuring “Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes”